pühapäev, 17. veebruar 2019

07.02.2019

07.02.2019

Alustame päeva restaureerimises. Oleme kannatlikud, kuni õpetaja pärisõpilased ära kuulab (igaüks räägib, mida ta on teinud, mida ta teeb ja miks ning kuidas). Nii arvan vähemasti seda arutelu mõistvat. Kuna õpetajaid on kaks ja nad töötavad vaheldumisi, on selline ettekanne mõistagi vajalik.
Meil on endiselt kolm eset kolme peale toimetada. Endiselt muidugi igaühel oma Prantsuse polituuri viimistlus, kellakarbi "vahatamine" ja üleeile liimitud tugitooli pitsitusest päästmine. Arvata, et üks ööpäev on kalaliimi jaoks vähevõitu, ega kiiret pole ka. Seega tavatooli päästmise aeg tuleb hiljem (koos tahvlite viimistlusega).
Pärast koolipoolset Aasiapärast lõunat (tore vaheldus ja austusest Idamaade kalendri ning uue aasta vastu) saab minna marketrii klassi kõrsi sahistama. Mul on siiski selge plaan Ericuga kokkuleppele jõuda. Läheb õnneks kergelt. Ei pea seal töötoas osalema. Ei seekord ega ka edaspidi. Olen saanud teha meelepärase vangerduse. Eks selliste vahetuste edukus sõltub vaid õpetajst, kuhu sa vahetada tahad.
Õpilastega on sehkendamist omajagu. Säti neile mingid ülesanded valmis, otsi materjalid, leia aega kontrolliks ja juhendamiseks, töökohad, töövahendid ja palju jama. Pigem hingavad kergemalt need, kelle juurest lahkud ja ohivad need, kuhu ennast sättida proovid. Ma arvan mõistvat sellist lähenemist. Sadulsepas õnneks suurt muret pole. Lauanurga leian, mõni materjal lisaks ja õpetajat palun ligi minimaalselt. Ise jalutab vajadusel mööda ja teeb paar liigutust ette või ütleb mõne vajaliku selgituse. Tundub kiire ja ladus protsess. Vahepeal olen tunnikese lausa värkstoast eemal, kuna ta peab õpilastele pikema loengu poroloonist ja ma ei taha siis ruumis olla, muidu tuleb ikka viisakusest mind üle vaatama ja aitama.
Kontrolle käib palju (või on need külalised), ikka on mingid uued paled uste vahel ja ruumides uudistamas. Eile olid mehhiklased, täna ungarlased. Rahvusvahelisel koostööl paistab jumet (ning küllap ka raha). Väliskoordinaator Anne-Laure käib meid pildistamas restaureerimiskabineti miljöös.
Ilmselt põhjatu aruandlus Euroliidule. Küsin - a lot of byrocracy ? Vastus oli oodatult ühemõtteline.
Kella 5st vaba. Kes kõrtest, kes heinast ja nöörist.

Modern vs Klassik

Kripeldab ikka natuke ka marketrii- satun klassi, kui õpetaja ilme on jälle pisut kahtlev

Joonistamine on peen, see on aga alles filigraanse marketrii algus (pildil on muuseas meessugu)

Ilusad (isegi väga) puitliistakad marketrii toorikutena

Nii hakkab siis ilu kujunema läbi inimese (tema on ka ilus)

Sõrmuste Isanda Päkapiku vuntsid pidin siiski polstrist eemaldama

Nii saab märgitud läbiõmbluse joon (8 cm karkassist ja eelnevast reast)
Kinniteid oli rohkem, kui tooli (pidi isegi vastukaaluga lauale fikseerima)

Toolileeni tappliite survestamine (ja ikka ei jooksnud kokku)


Üks ütlemata universaalne abivahend (asjatundjad teavad, teised küsivad)

Seltskond jalgadel

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar